ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ

Paikuse Lasteaed asub Pärnu linnas kahes hoones: Paikuse alevikus ja Seljametsa külas.
Lasteaial on oma eelarve, mille kinnitab Pärnu Linnavolikogu.

Lasteaias toimub õppe- ja kasvatustöö eesti keeles.

Paikuse Lasteaed on 13-rühmaline lasteaed, kus lapsed on jaotunud vanuse järgi  rühmadesse.
Paikusel (Kastani vk.10) on 10 rühma ja neil on lillede nimetused: Päevalill, Sinilill, Saialill, Võilill, Meelespea, Kullerkupp, Nurmenukk, Rukkilill, Kelluke ja Karikakar, mida kasutatakse rühma ja lasteaia kujunduses sümbolitena.
Seljametsas (Seljamets küla) on 3 rühma ja neil on loomade nimetused: Hiirekesed, Siilikesed ja Oravakesed, mida kasutatakse rühma kujunduse sümbolitena.

Lasteaed on lastele avatud 7.00 – 18.00.

Paikuse Lasteaed on lapsest lähtuvate põhimõtete ja ideede järgi töötav lasteaed. Lapsest lähtumine tähendab lapse oma kultuuril, kogemustel ja tegevusel põhinevat õppimis- ja õpetamisprotsessi. Õppimist suunavateks teguriteks on lapse enda aktiivsus, tegusus, elamuslikkus ja mäng. Oluliseks märksõnaks lapsest lähtuvas õppes on õpetamine läbi positiivse eduelamuse, mis toimub läbi mängu. Mängulises õppes peame oluliseks erinevate meelte rakendamist ja lapse usaldamist õppijana. Oluliseks on iseseisvus, teadmiste vastuvõtt, mis sisaldab valikuid, tundeid ja tõlgendamist. Õppimine ja teadmised liituvad teineteisega, kuna õppimine on võimalus hankida ja kasutada teadmisi. Õpetaja roll on mänguliseks tegevuseks soodsate tingimuste loomine, mis omakorda eeldab põhjalikku töö kavandamist ja läbimõtlemist, et tegevus oleks lapsele aktiivselt  mõtestatud ja laps saaks tegevuses osaleda partneri rollis. Vähemoluliseks ei saa pidada õpi- ja kasvukeskkonda. Mängulise õppe üks põhimõtteid on erinevate ruumide kasutus tegevustes, et tagada lastele võimalikult palju liikumist ja aktiivsust tegevuses. Mängulise õppe kavandamine toimub Päeva- ja nädalasõna metoodika järgi. Päeva- ja nädalasõna metoodika eeliseks on tegevusliikide omavaheline lõimumine, mille abil toimubki mänguline õpe. Mängulises õppes on laps  aktiivne teadmiste vastuvõtja, kes õpib tegutsemise ja oma kogemuse kaudu.

Õppetegevusteks ja vabaks tegevuseks on lasteasutuses võimalik kasutada spordisaali, muusikasaali, koolitussaali, vee- ja liivamängukeskust, kunstituba ja oma mängurühma ruume. Lasteaeda ümbritsev männimets võimaldab õppe- ja kasvatustegevusi läbi viia õuealal, vahetus looduses.

Muusika-,  ja liikumistegevusi viivad läbi lasteaia muusika- ja liikumisõpetajad. Lasteaial on oma logopeed ja tugiõpetaja, kelle abiga toimub erivajadustega laste toetamine.

Paikuse Lasteaed juhindub koolieelse lasteasutuse seadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest õigusaktidest ja oma põhimäärusest.

Paikuse Lasteaia missioon ja visioon on:

Visioon

Paikuse Lasteaed on edukalt toimiv turvalise õpi- ja kasvukeskkonnaga lasteasutus, kus väärtustatakse tervise- ja keskkonnakasvatust. Arenev personal toetab lapse individuaalsust, aktiivsust, mängulisust ja loovust, kaasates selleks erinevaid huvigruppe.

Missioon

Paikuse Lasteaed on soodsa arengukeskkonnaga lasteasutus, kus võimaldatakse individuaalsetele vajadustele ja eeldustele vastavat õpetust lapse kodukohas.

Paikuse Lasteaia õppekaval on:

avatuse taotlus – õppekava on pidevas uuenemises, kaasates sellesse protsessi lapsevanemaid ja õpetajaid;
turvalisuse taotlus – koostöös lastevanematega ja kaasatud spetsialistidega toetatatkse lapse füüsilist ja psüühilist heaolu;
arendav taotlus – lapsest lähtuva õpi- ja kasvukkeskkonna loomine, et toetada kõiki laste arengu aspekte;
õpetav taotlus – lasteaia lõpetamisel on  lapse edukal iseseisva toimetulekul ja  edasijõudmisel nii koolis kui ka igapäevaelus suur roll;
mängulisuse taotlus – toimub mänguliste tegevuste kavandamine, laps ei taju õppimist kui sellist, õppimine toimub läbi praktilise kogemise ja tegevuse;
individuaalsuse taotlus – õppesisu on jaotatud vastavalt laste vanusele ja vajadustele, uute teadmistega tutvumisel on lapsele lähtekohaks tema eelnevad kogemused ja teadmised;
sõltumatuse taotlus – õppemeetodite, teemade ja vahendite valikul on õpetajal valikuvõimalus ja vabadus;
lõiminguline taotlus – õppesisu esitatakse tegevuste vahelises lõimingus;
Õppekava on koostatud lapsest lähtuvalt ja suunatud lapse arenemisele ja kasvamisele kui põhiprotsessile lasteaias.

Õppekasvatusprotsessi üldeesmärk on lapse mitmekülgne ja järjepidev areng kodu ja lasteaia koostöös.

Õppe- ja kasvatusprotsessi üldeesmärgist lähtuvalt toetab lasteaed lapse kognitiivset, füüsilist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel:

terviklik ja positiivne minapilt ning ümbritseva keskkonna mõistmine;
otsustus- ja vastutusvõime;
oskus mõista häid käitumistavasid ja nende vajalikkust igapäevaelus;
enesevalitsemise ja koostöö oskus;
kehaline aktiivsus ja arusaam oma tervise hoidmise tähtsusest;
õpihuvi- ja tegutsemisoskused;
Õppe ja kasvatustegevused toimuvad:

mängu kaudu –  mäng on koolieelses eas lapse põhitegevus, mis toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel ümbritseva maailma sügavama tunnetuse kaudu omandada  mõtlemis- ja probleemilahendamisoskusi, eneseväljendamis- ja suhtlemisoskusi ning samuti empaatiavõimet ja iseseisvust jms;
vastavuses lapse arengu ja individuaalsusega –  iga lapse arengu ja õppimise soodustamiseks on vaja õppe- ja kasvatustegevusi individualiseerida, sest kõik lapsed on ainulaadsed, erinedes suuresti nii võimete kui arengutempo poolest;
lõimitult –  lapse tunnetus on koolieelses eas valdavalt terviklik ja see väljendub praktilise tegevuse kaudu, mistõttu on oluline rajada õppe- ja kasvatusprotsess erinevate valdkondade teadmisi lõimivatele tegevustele;
Õppetöö kavandamine on laste süsteemse ja järjepideva arendamise aluseks ning see toimub nädalaplaani alusel, mis on koostatud lasteaia õpetaja poolt õppekavast lähtuvalt. Õppe- ja kasvatustegevusi viiakse läbi teemaõppe kaudu, rühmaõpetajal on vabadus valida temaatikat, mille kaudu tegevusi kavandada ja teadmisi omandada. Õpisisu on jagatud tegevuste kaupa, igale nädalale annab oma näo” päevasõna- nädalasõna “kasutamine, mis omakorda aitab erinevaid tegevusi omavahel lõimida. Lasteaias käsitletakse  ainetevahelisi seoseid tegevuste lõiminguna. Lõiminguna mõistetakse kavandamisel seoseid teema ja nädala lõikes ning seoseid ühe päeva tegevuste lõikes.

Lõimitakse järgmisi tegevusi:

Vaatlemine ja uurimine
Kuulamine ja kõnelemine
Lugemine ja kirjutamine
Võrdlemine ja arvutamine
Muusikaline tegevus
Liikumistegevus
Kunstiline tegevus
Lähtuvalt laste vanusest ja arengutasemest saavutatakse loetelus   olevate tegevuste kaudu nädalaks püstitatud eesmärgid. Toimib järjepidevuse printsiip. Lõiminguliste tegevuste abil korratakse eelnevalt omandatud teadmisi. Õpisisu vanuseline ja kuude lõikes jaotus toetab õpetamise printsiipide: lähemalt – kaugemale ja üksikult üldisele.

Õppe-ja kasvatustegevuste sisu on eraldi välja toodud koos laste eeldatavate tulemustega tegevuste lõikes ainekavades õppekava lisadena.

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel arvestatakse rühma päevakava, mis määrab vastavalt laste eale päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste mäng, vabategevused ja õpetajate kavandatud õppe- ja kasvatustegevused.

Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel toimub tegevuste kavandamine 01. septembrist kuni 31. maini. Nädalakava ei koostata septembri esimesel nädalal, jõuludest kuni uue aasta esimese nädala lõpuni ja mai viimasel nädalal. Sel perioodil kinnistatakse omandatud teadmisi ja kogemusi erinevates mängulistes tegevustes. Kommentaariks: see on mõtlemise koht,kas võtta vastu pedagoogilises. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldamine toimub nädala kaupa. Nädala planeerimisel on aluseks õppe- ja kasvatustegevuste sisu jaotus laste vanuste ja kuude lõikes. Õppe- ja kasvatustegevusi viiake läbi üksteisega lõimitult mängulise õppe kaudu. Nädala planeerimisel kavandatakse õpetajate poolt põhitegevusi, mille kaudu omandavad lapsed uusi teadmisi ning lõimitud tegevusi, mille kaudu korratakse eelnevaid teadmisi. Teema valikul on õpetajatel vabadus valida loov lähenemisviis nädala planeerimiseks pädevusi arvestades. Tegevuste kordade arv nädalas on pedagoogilise nõukogu otsusega kinnitatud, õpetajatel on vabadus otsustada milliste tegevuste kaudu nädala jooksul eesmärke saavutatakse. Vastavalt pedagoogilise nõukogu otsusele esitatakse nädalaplaan iga nädala esmaspäeva hommikuks rühmade kausta ja pannakse tutvumiseks välja lastevanematele.

Suvisel perioodil, 01. juuni- 31. august, ei toimu lasteaias tegevuste kavandamist. Toimub eelnevate teadmiste kordamine õuetegevustes. Lähtuvalt lastevanemate soovist ja vajadustest töötavad eri vanuselised valverühmad.

Lapse arengu jälgimine

Lapse individuaalse arengu jälgimine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist, mille käigus kogutakse informatsiooni lapse arengu erinevatest valdkondadest. Selgitatakse välja lapse baasoskused/teadmised, tema tugevad küljed ja toetutakse nendele oma igapäevatöös, et tagada lapse edutunnetus.

Kõikide laste arengut kirjeldatakse, analüüsitakse ja hinnatakse kaks korda aastas sõimerühmades ja üks kord aastas aiarühmades. ning tulemused fikseeritakse laste arengulehtedel. Kogutud informatsioon  on aluseks teabe pakkumisel lapsevanemale arenguvestluse käigus. Vajadusel sõlmitakse kokkulepe arendustööks õpetaja ja lapsevanema vahel.

Põhimõtted:

lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused;
lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt;
arengu kirjeldamisel, analüüsimisel ja hindamisel peetakse silmas lapse arengut tervikuna;
hindamise meetodite valikul lähtutakse lapse individuaalsetest vajadustest ja arengutasemest;
laste arengu hindamisprotsessi kaasatakse lapsevanemad
Meetodid:

sõimerühmade laste psühholoogilis- pedagoogiliseks hindamiseks kasutatakse tugiõpetaja poolt kevadel/uue õppeaasta sügisel J. Strebeleva poolt välja töötatud metoodikat;
valmisolekut kooliks hinnatakse sügisel ja kevadel logopeedi poolt koostatud lugemiseelduste testiga;
laste kõne- ja suhtlusoskust jälgib ja hindab logopeed logopeedide ühingu poolt välja antud teste kasutades;
tunnetustegevuste hindamisel kasutatakse sündmuste järjestamist seeriapiltide järgi, mõistete võrdlemist, piktogramme, klassifitseerimist;
meetoditena on kasutusel ka vaatlus, intervjuu, vestlus, küsitlus, videovaatlus, tähelepanekud, laste joonistuste analüüs läbi aastate (nt maja, puu, lill, inimene);
laste peenmotoorseid oskusi jälgitakse ja hinnatakse rootslaste motoorse arengu hindamise metoodikat kasutades
Laste arengu jälgimise ja hindamise ajaline jaotus:

Iga rühm planeerib ise oma  jälgimise ja hindamise tegevused rühma tegevuskavasse.

Kasvumapi koostamine

Lapse arengu jälgimine on pidev aastaringne protsess, mis kajastub lapse individuaalsel arengukaardil. Materjalide kogumine arengumappi/ kasvumappi toimub õppeaasta jooksul.

Kasvumapp koosneb:

Lapse arengu hindamise tabel
Vajalikud materjalid, mis kajastavad lapse arengut läbi erinevate valdkondade õppeaasta jooksul.

Erivajadustega lasteks nimetatakse lapsi, kes erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt sedavõrd, et vajavad oma arengupotentsiaali realiseerimiseks keskkonna ümberkorraldamist (kohandatud õpikeskkond).

Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks. Arenguline erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest, kui ka andekus  mingis arenguvaldkonnas. Mõlemal juhul on vajalik lisatöö õpetajate, spetsialistide ja lapsevanema  poolt, et luua võimetele vastavad keskkonna tingimused.

Paikuse lasteaias on erivajadustega lasteks valdavalt need lapsed, kellel esinevad kõne- ja keele arenguga seonduvad puuded ja/või segatüüpi spetsiifilised arenguhäired. Nimetatud erivajadusest tulenevalt saab lasteaed pakkuda kõneravi, individuaalset lähenemist ning tugiõpet.

Kõne ja keele arenguga seonduvad erivajadused (kommunikatsioonipuuded).

Keelepuuded:
–   vormipuuded (häälikute asendamine, segistamine, agrammatism)

–  sisupuuded (kõne tajumine ja mõistmine)

–  keelepuuded e pragmaatikapuuded (sisulised eksimused keelevahendite kasutamisel mingis olukorras)

Kõnepuuded:
–  hääle- ja artikulatsioonipuuded

– kõne voolavuse puuded (n kogelus)

Lisaks kaks- ja mitmekeelsed lapsed.

Spetsiifilise arenguhäiretega laste puhul võivad lisaks kõnele olla kahjustunud ka teised arenguvaldkonnad (motoorika, kognitiivsed funktsioonid jne), kusjuures ükski neist ei domineeri. Tähelepanu vajavad ka need lapsed, kes on pedagoogiliselt hooldamata (õpetamata) või kasvanud arengut pärssivates sotsiaalsetes oludes. Sageli tulenevad erivajaduse põhjused just sotsiaalsest taustast, sotsiaalse andekuse eripärast või kasvatuslikust erivajadusest.

Erivajadustega laste abistamise ja arendamise töökorralduslikud tasandid.

Erivajadusega lapse jaoks ei pruugi õppekava alusel läbiviidav õppe-kasvatustöö olla sobiv. Et toetada lapse võimetekohast ja mitmekülgset arengut ja võimaldada tal jõukohaselt osaleda õppe- kasvatustöös on kõige olulisem tugineda lapse arengulisele vanusele ja seada jõukohased eesmärgid.

Paikuse lasteaias on erivajadusega lapse arengu toetamine meeskonnatöö. Meeskonnatööd koordineerivad lasteaia logopeed ja tugiõpetaja.

Erivajadusega lastega töötamise (neile abi ja toe pakkumine) süsteem on kolmetasandiline, kus iga eelnev tasand loob pinnase järgneva tasandi tõhusamaks toimimiseks.

I tasand

Märkamine ja esialgne toetamine; varajane sekkumine.

erivajadusega lapse õigeaegne märkamine, mille sisuks on
ülevaate saamine rühma eripäradest
võimaliku mahajäämuse või andekuse õigeaegne avastamine
erivajaduse määratlemine, mille käigus arutletakse
millisel määral erineb lapse arengutase eakohasest arengutasemest
missugused on konkreetse rühma/ lasteaia( keskkond) võimalused ja inimeste (rühmaõpetajate, õpetajaabide) oskused laste erinevusi märgata ja neid arvestada
erivajaduse iseloomu väljaselgitamine: ajutine või püsiv
võimaluste leidmine erivajaduse ennetamiseks, korrigeerimiseks
lapsevanema ( -te) kaasamine lapse igakülgseks toetamiseks
I tasandil toimub nn varajane sekkumine, so arenguliste erivajadustega laste võimalikult varajane märkamine.

I tasandi valdavalt rühmasiseses töös on olulisim osa õpetajate ja õpetajaabide suhtumisel erivajadustesse, erivajadusega lapsesse, sealhulgas suutlikkusel märgata ja soovis toetada teistest erinevat last.

Senisest enam tähtsam on õpetajaabi roll ja osalus lastega tehtavas töös, mis omakorda võimaldab pakkuda lastele tegevustes efektiivsemat individuaalset juhendamist.

II  tasand

Täpsem vajaduste väljaselgitamine, nõustamine.

Kui esialgse laste arengu analüüsimise põhjal selgub, et mõne lapse arengutase erineb väga oluliselt eakohasest arengutasemest, toimuvad täiendavad uuringud, mille käigus hinnatakse konkreetse lapse arengutaset täpsemalt:

kõne- ja keelearengu probleemidega lastega viib süvendatud kõneuuringud
läbi lastaias töötav logopeed ning vajadusel alustab lapsevanema nõusolekul lapsega  kõneravi

Spetsiifilise arenguhäiretega laste puhul viib süvendatud uuringud läbi lastaias töötav tugiõpetaja ning vajadusel alustab lapsevanema nõusolekul lapsega tugiõpet
raskemate ja keerulisemate juhtumite puhul kaasatakse lapsevanema nõusolekul erispetsialiste väljapoolt lasteasutust (psühholoog, eripedagoog, eriarstid, perearst)
Enne erispetsialistide kaasamist toimub vajadusel täpsustav rühma- ja/või lasteaiasisene lisateabe kogumine konkreetse lapse kohta (korduv ja täpsem lapse käitumise vaatlus erinevates tingimustes, last ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe kogumine, lapse võimete  ja oskuste uuring

Rühmaõpetaja poolt eelnevalt kogutud teave (lapse iseloomustus ja/või arengu hindamise tabel) edastatakse lapsevanema vahendusel lisauuringuid tegevale spetsialistile.

Täpsustava hindamise tulemuseks on nende arenguaspektide väljaselgitamine, mille osas konkreetse lapse arengutase erineb eakohasest, tuuakse välja lapse tugevad ja arendamist vajavad küljed. Iga spetsialisti kokkuvõte ja soovitused arendustööks võimaldavad arengukeskkonda lapse vajadustele sobivamaks muuta.

Täpsustava hindamise kokkuvõtetest lähtuvad meeskonnaliikmete edasised tegevused

(arendustöö jätkamine samal või tõhustatud viisil, täiendavate uuringute soovitamine ja teostamine, ettepanek nõustamiskomisjoni suunamiseks vm)

nõustamine arenguvestluse vormis:
perele ja teistele, kes lapsega tegelevad, antakse ülevaade kogunenud teabest lapse kohta (vanema nõusolekul) ja toetatakse selles orienteerumist
kirjeldatakse võimalikult täpselt lapse arengutaset ja selle erinevust eakohasest
arutletakse lapse ning pere vajaduste ja lasteaias olemasolevate võimaluste üle last abistada
arendustöö jätkamine samal või tõhustatud viisil
vanemate kaasamine lapse arengut puudutavasse otsustamis– ja vastutamisprotsessi
Arvestama peab ka asjaoluga, et võib tekkida olukord, kus lapsevanem ei pruugi tahta oma lapse erivajaduse esiletõstmist.

vajadusel erivajadusega lapse suunamine nõustamiskomisjoni, kes konkretiseerib eriabi vormi ja mahu ning suunab vajadusel lapse tema arengust lähtuvalt sobivasse erilasteaeda/rühma. Nõustamiskomisjoni suunatakse ka koolipikenduse taotlejad/ saajad.
III tasand

Lapse arengutasemele vastav õpetus e sekkumine.

Kogutud teabe põhjal leitakse erivajadusega lapsele ja perele sobiv sekkumise viis. Arengukeskkonna kujundamisel arvestatakse last uurinud spetsialistide ja/või nõustamiskomisjoni soovitusi ning lapsevanemate soove ja arvamusi.

Paikuse lasteaed Mesimumm kui   tavalasteaed  võimaldab (saab võimaldada) erivajadusega lapsele kõneravi ja individuaalset lähenemist.

Individualiseerimise võimalusteks on

individuaalne lähenemine rühmaõpetajate ja õpetajaabide poolt ning tegevuste individualiseerimine ja diferentseerimine, õppe-kasvatustegevuse kohandamine erivajadusega lapse jaoks
koostöö lasteaia logopeediga (lapse kõne kui peamise suhtlusvahendi kujundamine, arendamine ja vajadusel korrigeerimine)
koostöö lasteaia tugiõpetajaga
koostöö muusikaõpetajaga (huvi äratamine muusika, selle kuulamise ja musitseerimise vastu; mitmekesiste positiivsete muusikaliste impulsside pakkumine loovaks tegevuseks, suhtlemiseks, eneseväljenduseks; rütmi- ja kuulmistaju arendamine)
koostöö  liikumisõpetajaga (liikumisaktiivsuse stimuleerimine ja soodustamine, kinesteetilise ja ruumitaju ning koordinatsiooni arendamine)
koostöö tervishoiutöötajaga (regulaarsed läbivaatused, mille käigus kontrollitakse laste pikkust, kaalu; vajadusel esmaabi ja suunamine perearstile, eriline töölõik allergikutega)
vajadusel individuaalse arenduskava (IAK) koostamine
lapsevanemate pedagoogilis-psühholoogiline nõustamine ja juhendamine ning  julgustamine oma lapsega teadlikult tegutsema
Võrdselt toetamist vajavad nii andekad kui ka arengus mahajäänud lapsed. Õigeaegse sekkumisega ennetatakse käitumis- ja suhtlemisraskusi. Mida varem lapse erivajadusi märgatakse, kirjeldatakse ja arendustööd alustatakse, seda paremad on lapse võimalused toime tulla igapäevaelus ja koolis. Samas ei tohiks erivajadustega laste individuaalne abistamine takistada tööd teiste lastega.

Erivajadustega lastega töö põhimõtteks Paikuse lasteaias on: arendada eelkõige seda, milleks lapsel on eeldusi, tema tugevaid külgi, et seeläbi saavutada maksimaalne areng ja eduelamus.

Ülaltoodu  määratleb  erivajadustega lastega tehtava töö suunad ja põhisisu Paikuse lasteaias, samas aga ei määra jäigalt kindlaks tööviise ega meetodeid õpetajate jaoks ning jätab võimaluse konkreetsele rühmale (õpetajale) ise välja töötada sobivad lahendused tööks erivajadustega lastega.

Eesti Vabariigi haridusseaduse § 24 kohaselt omandatakse alusharidus põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad vanemad või neid asendavad isikud. Perekondlikku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused.

Lapsevanematel ja lasteaia personalil on ühine vastutus lapsele soodsa arengukeskkonna loomisel, tema arengu, kasvu ja õppimise toetamiseks. Kodu kasvatuspõhimõtete tundmine on aluseks lasteaia õpetajale lapse kasvatuskäitumise hindamisel ja rühma tegevuskava koostamisel. Ainult omavahelises aktiivses koostöös suudavad kodu ja lasteaed luua tingimused, kus kavandatud tegevused ja ühine lähtekoht annavad soovitud tulemusi.

Koostöö lapsevanematega eeldab partnerlussuhete loomist. Partnerluse põhimõtetest lähtuva koostöö tunnusteks on:

koostöövormide mitmekesisus, mis lõimub erinevate vajaduste ja võimalustega,
lapsevanemate omavaheliste kontaktide soodustamine,
lapsevanemate kompetentsusesse ja vastutusse tõsine suhtumine,
abivalmidus probleemide lahendamisel,
huvitavate mõtete ja ettepanekute vastastikune vahetamine.
Koostöö esmaseks oluliseks tunnuseks on toimiv rühmatasandi meeskond, kes arvestab lapsevanemate arvamuste ja soovidega ning suhtleb nendega usalduslikult ja mõistvalt. Seetõttu väärtustame oma lasteaias head meeskonnatööd ja lähtume rühma meeskondade moodustamisel töötajate arenguvestluste tulemustest. Lisaks eelnevale peame oluliseks lasteaia töökorraldust, mis toetab partnerluse teket koostöös, lasteaias hinnatud väärtusi ning personali ametialaseid oskusi.

Partnerluse põhimõtted koostöös lapsevanematega on:

usaldus –  komplekteerime erialaselt kompetentseid rühma meeskondi ja võimaldame meeskondadel pidevat professionaalset enesearendamist, et mõista lapsevanemate kasvatusväärtusi;
konfidentsiaalsus– peame lubamatuks igasuguse meile usaldatud info levitamist;
austus ja lugupidamine– väärtustame iga perekonna erinevaid võimalusi, mis ei pruugi kokku langeda meie nägemusega;
dialoog-  peame väga oluliseks teise poole arvamuste kuulamist ja üheskoos lahenduse leidmist;
kuulamine-  iga lapsevanema poolt väljaöeldud mõte on meie jaoks oluline, näitame selle vastu üles huvi ja usalduslikkust;
avatus- väärtustame mõlema poole avatust suhtlemisel.
Lasteaia tutvustamine lastevanematele toimub:

uute lastevanemate koosoleku kaudu- toimub meeskondade tutvustamine ja tutvumisankeedi täitmine lastevanemate poolt; võimalusel kutsutakse koosolekule esineja, kes tutvustab lastevanematele lasteaiaga kohanemist;
lasteaia kodulehekülje kaudu– koduleheküljel on esitatud lasteaia missioon, visioon, lasteaia dokumentatsioon, lasteaia meeskond,  õppekava lühitutvustus ja pildigalerii lasteaia tegevustest, uudiste nurk ja õpetaja soovituste nurk ning tagasiside saatmise võimalus;
lasteaia kodukorra kaudu– toimub lastevanemate kurssi viimine lasteaia töökorraldusega, tutvustatakse kodukorra põhimõtteid;
tegevuste videoanalüüsi kaudu- õppeaasta jooksul toimub igas rühmas vähemalt üks avatud tegevus, mida filmitakse ja näidatakse lastevanematele, selgitades õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtteid;
Paikuse postipauna kaudu- kohalikus ajalehes ilmuvad vähemalt 4 x aastas lasteaia elu-olu tutvustavad artiklid;
koostööpartnerite kaudu- lapsed esinevad Paikuse osavallas
Hindamisalane koostöö lastevanematega toimub:

juhtkonna poolt väljatöötatud tagasisidestamisüsteemi kaudu– selgitatakse välja lapsevanemate ootused lasteaiale ja rahulolu lasteaiaga;
arenguvestluste kaudu– positiivses miljöös saavutatakse ühised kokkulepped lapse edasiseks heaks käekäiguks ja arenguks, lähtepunktiks lapse tugevused;
vestluste kaudu- igapäevast infovahetust väärtustatakse ja seda rakendatakse töös.
hoolekogu kaudu-  hoolekogul on iseseisev roll oma tegevuse kavandamisel ja koordineerimisel.
Pedagoogiline koostöö lastevanematega toimub:

nädalaplaani kaudu- rühma stendile on iga nädala esmaspäeval välja pandud lapsevanematele tutvumiseks nädalaplaan, et toetada vanemaid lapse arendamisel ja õpetamisel.
infostendide kaudu- lastevanematele edastatavat infot vahetatakse stendidel pidevalt ja juhitakse lapsevanemate tähelepanu info muutumisele, info on lapsevanemale soovitusliku iseloomuga;
lastevanemate koosolekute kaudu- igal sügisel tutvustatakse lastevanematele õppeaasta põhimõtteid, eesmärke ja tegevuste kavandamise ja läbiviimise põhimõtteid; kevadel tehakse kokkuvõtted õppeaastast ja tutvustatakse lastevanematele;
rühma tegevuskava koostamise kaudu- rühma tegevuskava koostamisel arvestatakse lastevanemate soovide ja ettepanekutega;
näituste kaudu- iga rühm leiab õppeaasta alguses variandi, kuidas tutvustada lastevanematele lasteaias tehtavaid töid; väliskoridoris toimub vähemalt 4 korda õppeaastas ekspositsioonide vahetus;
ürituste kaudu- lastevanemate koosolekutest ja üritustest teavitatakse vanemaid kuulutusega või edastatakse kutsed, tagamaks lapsevanema huvi ja osalemine üritustel, ürituse kavandamisel ja läbiviimisel mõeldakse lapsevanema aktiivse osaluse ja rolli üle; väärtustatakse iga rühma panust ühisürituste korraldamisel;
igapäevatöösse kaasamise kaudu- võimaldatakse lastevanematel osaleda igapäevatöös, asendades näit. ülemajalisel koolitusel olevaid õpetajaid või õpetaja abisid;
lastevanemate nõustamise kaudu- organiseeritakse lastevanemate soovil lühikoolitusi  neid huvitavatel teemadel.
Motoks lastevanematega suhtlemisel on: iga laps ja lapsevanem on lasteaiale oluline.

Paikuse Lasteaia õppekava on dokument, mis on pidevas arenemisprotsessis ja seda täiendatakse sisehindamise tulemustest lähtuvalt. Õppekava vaadatakse üle pedagoogilises nõukogus 1 x õppeaastas. Õppekava parandus- ja muudatusettepanekuid võivad esitada kõik pedagoogilise nõukogu ja hoolekogu liikmed. Hoolekogule ja pedagoogilisele nõukogule tutvustatakse õppekavasse kavandatavaid muudatusi. Õppekava kinnitab direktor pedagoogilise nõukogu ettepanekul